Reisiblogi
-
REISID
REISI TÜÜP
REISIJATE ARV
HINNA JÄRGI
ODAVAD REISID
POPULAARSED HOTELLIKETID
REISI KESTUS
REISI AEG
HOTELLI TÜÜP
PEREDELE
REISIKORRALDAJAD
LENNUJAAMA JÄRGI
- VIIMANE HETK
- KIIRPÄRING
-
ALLAHINDLUSED
Veneetsia - reisija kogemused ja soovitused
Kui ma esimest korda Veneetsiasse jõudsin, oli mul tunne nagu oleksin sattunud filmi. Kõik need kitsad tänavad, sillad, gondlid ja majad otse vee peal – täiesti teistsugune tunne kui üheski teises Euroopa linnas. Veneetsia on koht, kus tuleb lihtsalt ringi jalutada, ära eksida ja lasta linnal end üllatada.
Kuidas ma lennujaamast linna sain?
Lendasin kohale Venice Marco Polo Airport lennujaama. Kõige lihtsam variant linna saamiseks oli veebuss ehk Alilaguna. Pilet maksis umbes 15 eurot ning sõit ise oli juba omaette elamus – kohe esimesest hetkest näed Veneetsiat vee pealt.
Olemas on ka bussivariant Piazzale Romale, mis on odavam, aga ma tahtsin kohe “päris Veneetsia tunnet” saada. Veebuss viis mind üsna lähedale hotellile ning edasi tuli juba mööda väikeseid tänavaid kohvriga seigelda. Tasub arvestada, et Veneetsias tähendab “500 meetrit” vahel kümmet silda ja parajat trenni.
1. päev – klassikaline Veneetsia
Hommik: Piazza San Marco ja esimesed vaated
Esimese asjana suundusin St. Mark's Square väljakule. Kuigi see on turistikas, siis ausalt – see koht on päriselt muljetavaldav. Väljak oli hommikul veel üsna rahulik ja sain rahus pilte teha.
Kohe kõrval käisin ka St. Mark's Basilica basiilikas. Seest on see uskumatult detailne ja kuldne. Kui kõrgemale terrassile minna, avaneb väga ilus vaade kogu väljakule.
Seejärel jalutasin üle Bridge of Sighs ja käisin Doge's Palace palees. See oli üks kohti, mis mulle kõige rohkem meeldis – tohutud saalid, vanad vanglad ja kogu see Veneetsia vabariigi ajalugu.
Lõuna: pasta ja Aperol
Lõunaks otsisin väiksema restorani eemal kõige suuremast turistimassist. Tellisin mereandidega pasta ja muidugi klassikalise Aperol Spritzi – Veneetsias lihtsalt peab seda proovima.
Üks asi, mida kiiresti õppisin: kõige paremad kohad on need, kus menüü pole kümnes keeles ja kus itaallased ise söövad.
Õhtu: gondlisõit ja ekslemine
Õhtul võtsin lõpuks ka gondlisõidu. Jah, see on kallis, aga vähemalt korra tasub ära proovida. Väikestes kanalites sõites näeb Veneetsiat hoopis teise nurga alt.
Pärast seda lihtsalt jalutasin sihitult ringi. Just õhtune Veneetsia oli minu jaoks kõige ägedam – vähem rahvast, vaiksemad kanalid ja laternate peegeldused vees.
Õhtusöögiks sõin väikese mereannirisoto ning lõpetuseks pistachio gelato.
.jpg&mode=resize&bgcolor=&disablewebp2x=1)
2. päev – rahulikum Veneetsia ja saared
Hommik: Rialto piirkond
Teisel päeval alustasin Rialto Bridge sillast. Hommikul oli seal vähem inimesi ja vaated Grand Canalile olid super ilusad.
Sealt edasi käisin ka turul, kus müüdi värsket kala, puuvilju ja kohalikke tooteid. See osa linnast tundus palju autentsem kui peamised turistialad.
Murano – klaasimeistrite saar
Pärast seda võtsin vaporetto ehk veebussi ja sõitsin Murano saarele. Seal on kuulsad klaasitehased ning käisin vaatamas, kuidas käsitsi klaasi puhutakse. Ausalt öeldes oli see palju huvitavam, kui ma ootasin.
Külastasin ka Murano Glass Museum muuseumi, kus nägi väga detailseid ja värvilisi klaasikunsti töid.
Burano – värvilised majad
Kui aega on rohkem, soovitan kindlasti minna ka Burano saarele. See oli üks minu lemmikkohti kogu reisi jooksul. Väikesed värvilised majad, vaiksed tänavad ja palju rahulikum atmosfäär kui Veneetsia keskuses.
Seal sõin ka ühe reisi parima lõunasöögi – lihtne värske pasta ja tiramisu.
Soovitused enne minekut
- Mugavad jalanõud on kohustuslikud. Veneetsias kõnnib päevas väga palju.
- Ära planeeri liiga täpselt. Kõige ägedamad kohad leidsin täiesti juhuslikult.
- Vaporetto päevapilet tasub ära, kui plaanid rohkem ringi liikuda.
- Õhtune ja varahommikune Veneetsia on kõige ilusam.
- Kui võimalik, ööbi vähemalt üks öö kohapeal – päevaturistide lahkumise järel muutub linn täiesti teistsuguseks.
Veneetsia jättis mulle väga erilise mulje. See pole koht, kuhu minnakse ainult vaatamisväärsusi “ära tegema”. Pigem tuleb seal lihtsalt aeg maha võtta, jalutada mööda kanaleid ja nautida seda täiesti ainulaadset atmosfääri.
Hommikusöök 
Jah, võrreldes paljude teiste Itaalia linnadega on Veneetsia pigem kallis. Eriti kallid võivad olla hotellid ja restoranid turistialadel. Samas leiab ka taskukohasemaid söögikohti ja majutusi, kui natuke eeltööd teha või peatänavatelt eemale liikuda.
Minu arvates on 2–3 päeva ideaalne. Selle ajaga jõuab näha peamisi vaatamisväärsusi, teha saarte külastusi ja nautida ka lihtsalt linnas ringi jalutamist ilma kiirustamata.
Kõige populaarsemad variandid on:
- Alilaguna veebuss
- Tavaline buss Piazzale Romale
- Veetakso (kõige mugavam, aga kallis)
Veebuss on hea kompromiss – saad kohe esimesest hetkest Veneetsia tunnet kogeda.
Ei. Veneetsia vanalinna autoga ei pääse. Autod jäetakse parkimismajadesse Piazzale Roma piirkonda või mandrile. Linnas liigutakse jalgsi või veebussidega.
Vähemalt korra kindlasti. See on küll turistikas ja üsna kallis, kuid õhtune sõit väikestes kanalites on väga eriline kogemus.
Autori kohta
