Viimastel aastatel on Euroopas suvel esinenud üha pikemaajalisi kuumalaineid, millel on märkimisväärne mõju nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Kui kunagi oli +35 või isegi +40 kraadi temperatuur haruldane, siis nüüd on see lõunapoolsetes riikides peaaegu tavaline ning isegi Põhja- ja Kesk-Euroopas on sellised näitajad üha tavalisemad. Reisijate jaoks, kes on harjunud hea ilma nimel suvehooaja valima, on see tõepoolest tõsine väljakutse.
Kuumus ei ole lihtsalt ebamugavustunne – see on kehale füüsiline stress, sest äärmiselt kõrge temperatuuri korral kaotab inimkeha võime oma sisetemperatuuri tõhusalt reguleerida, eriti kui inimene palju liigub, viibib pikka aega päikese käes või ei saa piisavalt vedelikku. See seab teid kuumarabanduse, dehüdratsiooni või muude terviseprobleemide ohtu. Riskirühmadesse kuuluvad eakad inimesed, lapsed, rasedad naised või südame-veresoonkonna probleemidega inimesed. Kuid isegi täiesti tervel inimesel võib olla raske toime tulla, kui termomeeter näitab isegi varjus üle 35 kraadi. Seega peavad reisijad seda suvereiside planeerimisel tõsiselt arvestama – alates marsruudi valikust kuni päevarütmi kohandamiseni vastavalt ilmastikutingimustele.
Kuumal aastaajal reisimine nõuab veidi teistsugust lähenemist igapäevasele rutiinile. Üks peamisi näpunäiteid on planeerida oma päevarütm ette nii, et kõige aktiivsemad tegevused toimuksid varahommikul või hilisõhtul. Keskpäeval, kui päike on kõrgeimal kohal, on parem see veeta varjus, hotellitoas või jahedas kohvikus puhates. See tava – mida sageli nimetatakse siestaks – on lõunapoolsetes riikides juba ammu tavaks olnud ja see pole sugugi juhuslik. See kaitseb keha liigse koormuse eest kõige kuumemal ajal. Lisaks on äärmiselt oluline pidevalt vett juua. See pole lihtsalt üldine nõuanne – vedelikupuudus tekib kiiremini, kui paljud inimesed arvavad, eriti reisides, aktiivselt kõndides, kandes riideid, mis varjavad päikest, kuid säilitavad soojust. Parim on alati kaasas kanda veepudelit – paljudes Euroopa linnades on avalikud joogiveejaamad, kus vesi on joogikõlbulik. Samuti on oluline riietus: kerged, naturaalsest kangast riided, müts ja kvaliteetsed päikeseprillid. Kõrge SPF-iga päikesekaitsekreemi ei tohiks kasutada ainult rannas – isegi linnatänavatel jalutamine võib nahka kergesti ära põletada, eriti kui hoonetelt või kõnniteelt peegelduvad objektid võimendavad UV-kiirgust. Kõik need detailid ei ole tühiasi, vaid olulised tegurid, mis võivad määrata, kas teie reis on nauditav, kas seda varjutab väsimus või isegi võimalikud terviseprobleemid.
Kuumas reisides on vaja eelnevalt läbi mõelda, kus ja kuidas puhata. Majutuskoha valimisel on väga oluline kontrollida, kas toas on konditsioneer või vähemalt ventilaator. Paljud reisijad alahindavad seda aspekti, arvates, et jahedam õhtu lahendab kõik, kuid tegelikkus on see, et isegi öösel ei lange temperatuur sageli alla +25 °C, eriti linnades, kus betooni, asfaldi ja inimliikluse tõttu püsib soojus üleval. Umbses toas magamine muutub väljakutseks, mis tähendab halba und ja vähenenud vastupidavust kuumale järgmisel päeval. Siiski ei tohiks unustada kõige elementaarsemaid konditsioneeri kasutamise reegleid – ärge kunagi seadke temperatuuri rohkem kui 5 kraadi võrra erinevaks välistemperatuurist, sest võite külmetuda! Lõppude lõpuks on viimane asi, mida soovite puhkusel, eks?
Teine oluline aspekt on transport. Mitte kogu Euroopa ühistranspordivahendil pole konditsioneeri. Metroo, eriti vanemates süsteemides Pariisis , Ateenas ja teistes linnades, võib muutuda peaaegu saunaks. Seetõttu tasub planeerida reise väljaspool tipptundi või valida uuemad transpordiliinid. Samuti tasub uurida vaatamisväärsuste lahtiolekuaegu – paljud muuseumid või kirikud on suveõhtutel kauem avatud ja siis on need mitte ainult jahedamad, vaid ka vähem rahvarohked.
Pea meeles, et juba mõned neist detailidest aitavad tagada suurema mugavuse ja vähendada stressi. Lõppude lõpuks ei tohiks suvine reisimine olla vastupidavuse proovilepanek. Õige ettevalmistuse ja teadmistega võivad isegi kõige kuumemad päevad olla nauditavad ja põnevad!