Hispaania saared — see on mõte, mis toob silme ette päikeseloojanguid mere ääres, tuksumise laine sünnitel, vanalinna kitsad tänavad ja mägede salapärase vaikuse. Aga neid saari on palju ja igaüks nendest on oma moel eriline — nii atmosfääri, looduse kui ka võimaluste poolest. Siin on põhjalik rännak Mallorca, Ibiza, Menorca, Tenerife, Gran Canaria, Lanzarote ja Fuerteventura vahel, et aidata sul valida sulle sobivaim saar.
Mallorca on kui kõikide ilusate päevade kogumik — rannad, mäed, kultuur ja hea toit. Kujuta ette hommikut Palmas, kus vanalinna labürint tänavaid avab rõduilt vaateid merre, lõunaks oled matkamas Serra de Tramuntana mägedes, pärastlõunal päevitad Cala Santanyí liival või sukeldud Cala Figuera rahulikku lahesoppi. Õhtul naudid kohalikke mahlaseid toite ja avastad mõne väikese küla, kus turism pole veel kõike ületanud.
Parim aeg Mallorca külastada on kevadel ja varasügisel — siis on ilm soe, meri piisavalt soe suplemiseks ja turiste vähem, nii et sa saad nautida ranniku- ja sisemaa paiku ilma rahvamassita. Kõrghooajal, juuli‑august, on kõik energiline - rannabaaridest klubideni — küll aga on hinnad kõrged ja rahvast palju.
Matkamine Serra de Tramuntana küngastel on elamus: merevaated, kivikaljud, mõnikord pilved ja tugev tuul. Rannad – Mallorca on randade varalaegas – lahed, paadisõidud väikeste laguunidesse või koobastesse nagu Coves del Drach või Coves dels Hams, kus valgus mängib veepeeglis maagilisi mustreid. Kultuurihuvilised võivad veeta päevi Palmas: vanalinn, La Seu katedraal, lossi Bellver, kohalikud turud ja kunstigaleriid – igal sammul on ajaloo hõngu ja kohaliku elu peensusi.
Kui soovid puhkust rahus ja vaikuses, vali hotell sisemaal või mägede lähistel, väike butiik‑hotell või agroturism. Kui sind köidab luksus ja palju vaihtoehtoja tegevustest, rannikuäärne resort pakub spaad, luksust ja ligipääsu ka ööelule.
Kui Mallorca on maaliline harmoonia, siis Ibiza on kontrastide saar: rahu ja pidu, kunst ja glamuur, loodus ja pöörane ööelu. Hommikul võib mediteerida või joogat sooritada vaiksel rannal, päeval snorgeldada, õhtul aga tantsida kuulsates klubides või nautida päikeseloojangut Es Vedrà kaljult koos klaasi kohaliku veini ja meloodilise vaikusega.
Parim aeg Ibizale minna on mai‐juuni või september, kui ilm on väga meeldiv, merevesi soe ja turism palju rahulikum kui juulis‑augustis. Tipphooaeg toob kaasa suured rahvahulgad, kallimad hotellid ja tugeva melu – mis võib mõnele meeldida, mõnele vastupidi – tüütada.
Ibiza sisemaa külad, nagu Santa Gertrudis, või väiksemad rannad Cala Comte, Cala Bassa, pakuvad rahu — vahelduseks peolävedele. Veeda päev väikese aerupaatide või kaljude vahel paiknevate avarate lahtede juures, või sõida üle teistele saartele nagu Formentera, kus meri on kristallselge ja atmosfäär leebe. Õhtul restauranid, kohvikud, kohalik kõnepruuk ja kunst – Ibiza pole ainult suurte klubide päralt.
Kui oled noor ja otsid ööelu, Ibiza pakub seda kuhjaga. Kui aga suudad hinnata luksust ja privaatset hetke, siis vali butiik‑hotell või villa mere ääres sisemaa ranna lähedal — saad nautida mõlemat: rahu ja võimalust käia, kui hing nõuab.
Menorca on vaikuse, looduslikkuse ja autentse atmosfääriga — saar, kus puhas vesi ja vähe massiturismi tekitavad rahumeelse rutiini. Kui Mallorca ja Ibiza on tihti rahvarohked, siis Menorca kutsub pigem rahulikule jalutuskäigule rannaliival, päikeseloojangu vaatamisele väikese sadama kohvikus, helide nautimisele, mis tulevad ainult tuulest, lainetest ja linnulaulust.
Parimad ajad Menorcal on mai–juuni ja september, samuti lõpp kevadel ja alg sügisel — meri juba soe, ilm meeldiv, päevad piisavalt pikad, majutus ja restoranid tegutsemises. Suvel võib rannas olla inimesi, eriti populaarsetel lahtedel, aga ka siis on võimalik leida rahulikumaid soppe.
Mida tähenduslikku teha? Rannad nagu Cala Macarella, Cala Mitjana ja Cala Pregonda — need on kaunid ja looduslikult säilinud. Camí de Cavalls, rada, mis kulgeb ümber saare rannaalade –, see annab võimaluse matkamiseks ja varahommikusteks mõtisklusteks rannikujoonel. Külastada Ciutadella ja Mahón, jalutada kitsastel tänavatel, avastada kohalikke toitlustuskohti, kus menüü ei püüa vaid turiste, vaid austab kohalikku toidu- ja kultuuripärandit.
Kui soovid vaikust, looduslähedust, puhtust ja autentsust, siis Menorca on täpne valik. Hotellid võiksid olla väiksemad ja asukohalt rahulikumad – otse rannas või ranna lähedal, aga mitte kuurortide keskustes. Parimad hetked varahommikul rannas, hilisel pärastlõunal, kui päevapealne kuumus vaibub.
Tenerife on saar, mis ei taha end piirduda randadega ega pelgalt päikesega — siin on vulkaan, kõrgeim tipp Hispaanias (Teide), metsad ja orgud, kuumad rannad lõunaosas, pilvisem ning rohelisem kliima põhjakaldal. See võimalus, et ühe päevaga saad olla nii merel kui ka mägedes, muudab Tenerife paljude lemmikuks.
Kõige meeldivamad ajad Tenerife külastamiseks on kevad (aprill–juuni) ja varasügis (september–oktoober). Sel ajal on ilm pehme, päike soe, päevad pikad ja rahvast vähem. Talvel ei ole temperatuurid siin palju jahedamad kui suvel, eriti lõunaosa rannikul — seega talvine päikesepuhkus on samuti võimalik. Suvised tipphooajad võivad aga olla kuumad ja turistirohked, eriti rannapiirkonnad.
Tegevusi Tenerifel jätkub: matkad Teide rahvuspargis, võimalus tõusta köisraudteega, hingematvad vaated mägede orgudest, meretripud vaalade või delfiinide otsingul, surf, purjelauasõit, sukeldumine. Põhjapool rannikul võib aeg-ajalt olla pilves või vihmane, seega ole valmis ka ilmamuutusteks — riided, kihi‑võimalused. Linnad nagu La Laguna (UNESCO maailmapärand), Santa Cruz, on meeldivad kultuurielamused, kohvikud, turud, ajaloolised tänavad.
Hotellide valiku puhul Tenerifel mõtle, kas tahad päevitada rannas, kas vajad spaad või oodata palju teenuseid ja mugavusi, või otsid looduslähedast majutust mägedes. Rent auto annab suurema vabaduse — suudad ära käia kohtades, kuhu ühistransport ei ulatu, näed rohkem saare kontraste.
Gran Canariat tihti nimetatakse “miniatuur‑kontinendiks” — sest siin leidub nii liivadüünid, mäed, lopsakad orgud, rannad ja suur linn. See on koht, kus päike ja meri, aga ka kultuur, ajalugu ja loodus kõnelevad keeli, mis sageli üllatavad.
Kevad ja sügis on ka Gran Canaria jaoks kõige sümpaatsemad ajad: rahulikum, hinnad mõistlikumad, ilm soe. Suvi toob rannad täis, rannabaarid rahvast, kuid energiat ja elamusi ka.
Maspalomas düünid on kui kõrbeliivade ja ookeani vahel harmooniline koht – päikesetõusul või päikeseloojangul düünidel jalutamine on eriline kogemus. Roque Nublo mäetipp pakub vaadet, mis haarab silma ja hinge. Põhjaosa mäed ja külad on rahulikud, rohelised, varjus ja sobivaks varjupaigaks päikesepaistel puhkajatele. Las Palmasis saad nautida linlikku atmosfääri: vanalinn Vegueta, kohvikud, tänavakunst, turgudelt värsked toidud.
Gran Canaria sobib – kui tahad, et puhkus ei piirdu ainult ranna‑voodis vedelemisega, vaid et oleks võimalus päevaks või ka mitmeks avastada: mägedes, loodusparkides, külad, restoranid, rannad.
Need kaks Kanaari saart annavad veidi “erilise” vibratsiooni – lava, tuul, liivarannad, kunst ja maastik, mis ei meenuta traditsioonilisi rohelisi saari. Lanzarote on vulkaaniline maastik, kus laavaväljad ja kraatrid loovad peaaegu maalilisi või kunsti‑feeliga vaateid, rannajoonele lisab aktsenti koopad, basseinid, väikesed sadamad. César Manrique looming on siin näha – ta on mõjutanud arhitektuuri ja esteetikat, nii et saar tundub kunstiteosena ise.
Fuerteventura seevastu meelitab neid, kes armastavad liivarandu ja suuri avasid, kus tuul puhub ja meri kutsub surfama, lohesurfi tegema, purjelauaga sõitma. See pole nii tihedalt asustatud, vähem “klubiglamuur”; rohkem avaraid rannaaluseid, merehääl, puhkus, mis tähendab enamat kui vaid päikesevõtmist.
Kui valida õigel ajal, siis ka nende saarte puhul on aprill‑juuni ja september paremad kui suve tipphooaeg: hinnad kergemad, ilm mõnusam, hotellid ja teenused avatumad. Talvel võib olla jahedam ja mõne teenuse osas piiranguid.